Mida iga tööandja võlgneb igale töötajale kirjalikult
Direktiivi (EL) 2019/1152 artikli 4 lõige 1 kohustab tööandjat teavitama töötajat töösuhte olulistest tingimustest ning artikli 4 lõikes 2 on loetletud viisteist punkti, mida see teave peab sisaldama. See tasuta tööriist paneb need viisteist punkti kokku kõigis 22 keeles direktiivi enda sõnastuses ja ütleb iga punkti juures, kas artikkel 5 annab teile seitse kalendripäeva või ühe kuu. See ei koosta lepingut ega tunne teie riigisisest õigust.
Liidu miinimum, mitte kogu teie kohustus
See on miinimum. Direktiiv (EL) 2019/1152 ei ole määrus: see kehtestab miinimumnõuded ja liikmesriigid võtavad selle üle oma õigusesse. Artikli 4 lõige 2 on põrand, milleni iga liikmesriik peab jõudma — teie riigisisene õigus võib nõuda enamat, ja mitmes liikmesriigis nõuabki. Näiteks Iirimaa nõuab selle kõrval eraldi teatist viie peamise tingimuse kohta viie päeva jooksul töö alustamisest. See, mida te allpool loote, on liidu miinimum direktiivi enda sõnadega. See ei ole avaldus, et teie riigisisene kohustus on täidetud.
Direktiiv ütleb, kust ülejäänu leiab, ja tasub minna vaatama. Artikli 5 lõige 2 lubab liikmesriigil koostada nende dokumentide jaoks näidised ja teha need töötajale ja tööandjale kättesaadavaks, sealhulgas ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil. Artikli 5 lõige 3 nõuab, et teave kohaldatavat õigusraamistikku moodustavate õigus- ja haldusnormide ning kollektiivlepingute kohta tehtaks üldiselt tasuta kättesaadavaks selgel, läbipaistval, terviklikul ja kergesti juurdepääsetaval viisil, sealhulgas olemasolevate veebiportaalide kaudu. Kui teie liikmesriik avaldab näidise, siis tuleb kasutada seda näidist, mitte seda lehte.
Kirjalik teatis
Kirjalik teatis ei ole tööleping. See on teave, mida tööandja töötajale töösuhte kohta võlgneb, ja artikli 4 lõige 1 teeb selle esitamise tööandja kohustuseks. See ei loo töösuhet, ei asenda lepingut ja miski siin ei koosta sellist.
Seitse päeva ühe osa jaoks, üks kuu ülejäänute jaoks, ja jaotus on õigusakti enda oma. Artikli 5 lõige 1 asetab punktid a–e, g, k, l ja m tähtaja sisse, mis algab esimesel tööpäeval ja lõpeb hiljemalt seitsmendal kalendripäeval, ning kõik ülejäänu ühe kuu jooksul alates esimesest tööpäevast. Iga väli kannab, kumb neist kahest kohaldub; märgistus on meie oma, reegel on direktiivi oma.
Kui seda ei ole eelnevalt esitatud, esitatakse artikli 4 lõike 2 punktides a–e, g, k, l ja m osutatud teave töötajale individuaalselt ühe või mitme dokumendi vormis hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul alates esimesest tööpäevast. Artikli 4 lõikes 2 osutatud muu teave esitatakse töötajale individuaalselt dokumendi vormis ühe kuu jooksul alates esimesest tööpäevast.
Seitsmele viieteistkümnest saab vastata viitega. Artikli 4 lõige 3 ütleb, et punktides g–l ja o osutatud teabe võib asjakohasel juhul esitada viitena neid küsimusi reguleerivatele õigus- või haldusnormidele või kollektiivlepingutele. Need väljad on märgistatud ja viide neis on täielik vastus seal, kus see on asjakohane.
Kui see on asjakohane, võib lõike 2 punktides g–l ja o nimetatud teabe esitada viidetega õigus- ja haldusnormidele, põhikirjasätetele või kollektiivlepingutele, millega neid küsimusi reguleeritakse.
Kui midagi muutub, dokumenteerige see. Artikli 6 lõige 1 nõuab, et tööandja esitaks töötajale artikli 4 lõikes 2 osutatud tingimuste iga muudatuse dokumendi kujul võimalikult kiiresti ja hiljemalt selle jõustumise päeval. Artikli 6 lõige 2 jätab välja muudatused, mis üksnes kajastavad dokumentides juba osutatud õigus- või haldusnormide või kollektiivlepingute muutumist.
Liikmesriigid tagavad, et tööandja teatab töötajale esimesel võimalusel ja hiljemalt muudatuse jõustumise päeval dokumendi vormis kõik muudatused, mis on tehtud artikli 4 lõikes 2 osutatud töösuhte aspektides ja teise liikmesriiki või kolmandasse riiki saadetud töötajatele antavas artiklis 7 osutatud lisateabes.
Kui töötaja saadetakse välismaale, võlgnetakse enamat ja varem. Artikli 7 lõige 1 nõuab, et dokumendid esitataks enne töötaja lahkumist ja et need sisaldaksid vähemalt nelja lisaandmete rida, mis on trükitud vormi alla. Artikli 7 lõige 2 lisab veel kolm direktiiviga 96/71/EÜ hõlmatud lähetatud töötaja puhul.
Mida see tööriist teha ei saa. See ei tunne teie riigisisest õigust, seega ei saa see öelda, mida teie liikmesriik sellele loetelule lisab. See ei koosta lepingut. Ja see ei otsusta, kas see, mida te väljale kirjutate, on piisav — kas töö kirjeldus on kirjeldus või kas etteteatamistähtaeg on õigesti esitatud, ei ole see, mida vorm hinnata suudab.
Liikmesriigid võivad töötada välja lõikes 1 osutatud dokumentide vormid ja näidised ning teha need töötajale ja tööandjale kättesaadavaks, sealhulgas ühtse ametliku riikliku veebisaidi kaudu või muul sobival viisil.
Liikmesriigid tagavad, et kohaldatavasse õigusraamistikku kuuluvaid õigus- ja haldusnorme või põhikirjasätteid või üldiselt kohaldatavaid kollektiivlepinguid käsitlev teave, mille tööandja peab edastama, tehakse üldiselt kättesaadavaks tasuta selgel, läbipaistval, terviklikul ning eemalt ja elektrooniliste vahenditega kergesti kättesaadaval viisil, sealhulgas olemasolevate veebipõhiste portaalide kaudu.